meeldib jagada 237 vaatamist
Laadoga järv. Interdistsiplinaarne projekt "LADOGA JÄRVE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID". Õppeained: ökoloogia, bioloogia, keemia, geograafia.
Laadige alla esitlus
Laadoga järv
LÕPP - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Esitluse ärakiri
LADOGA PROBLEEMID LADOGA» Õppeained: ökoloogia, bioloogia, keemia, geograafia. Projekti eesmärk: uurida Laadoga järve veereostuse taset, selgitada välja reostuse põhjused, pakkuda välja meetmed veehoidla ökoloogilise seisundi parandamiseks keskkonnaorganisatsioonide kaasamisel.
Tööd 6-liikmelises meeskonnas. Laadoga paigutuse koostamine visuaalse abivahendina ökoloogia, geograafia tundides. Küsimuse teoreetilise põhjenduse koostamine (järve ajaloo ja geograafia uurimine, veehoidla elustiku bioloogilised ja keemilis-ökoloogilised aspektid).
1. etapp: erialakirjanduse uurimine, Internetist saadav teave, isiklikud reisid Laadogasse, järve ja ümbritseva looduse pildistamine. 2. etapp: saasteallikate väljaselgitamine ja keskkonnategevuse kirjeldus Laadoga järve territooriumil (esitlus). 3. etapp: korraldamine ja esitlus linna interaktiivsel üritusel „Hoiame looduspärandit!“ Ajastatud Maa päevaga.
Laadoga keskkonnaseisundi osas tehti ettepanek likvideerida Laadoga järve territooriumil prügimäed, paigaldada konteinerid. kohalikke ettevõtteid kutsuti üles paigaldama suitsuandureid ja puhastusseadmeid.
Laadoga järv Umbes 600 tööstusettevõtet (Volhovi keemiatehas, katlamajad, naftakeemiatehased, samuti sõidukid, põlevad prügilad), sealhulgas tselluloosi- ja paberivabrikud (Syaski tselluloosi- ja paberitehas, Svetogorski ja Priozerski (suletud 1986) paberivabrikud) ja mitusada põllumajandusettevõtet juhivad tööstuslikku heitvett Laadogasse ja selle lisajõgedesse. Laadogat peetakse mõõdukalt saastunud veekoguks, sellele on omistatud III klass.
Volhovi keemiatehas Morozovski keemiatehas kaardil Okhta keemiatehas
Keemiatehas Volhovi alumiiniumitehase ehitamise ajal ei muretsenud keegi Laadoga probleemi pärast. Veelgi enam, usuti, et lämmastik ja fosfor on toit vetikatele ja seega ka kõigele, mis järves elab. Eutrofeerumisprobleemidele siis ei mõelnud, kuid just lämmastik ja fosfor viisid järve surma äärele. 80ndate lõpus ja 90ndate alguses tõi Volhovi oja igal aastal Laadogasse “vett”, mille iga liiter sisaldas 45 milligrammi fosfaate, 12,5 milligrammi sulfaate, 0,21 milligrammi fluori ... Selline “kingitus” on võimeline tapma. kõik elusolendid. Hinnanguliselt satub järve igal aastal umbes 7000 tonni fosforit.
Keemiatehas Fluoroplast on keemilisel teel saadud polümeermaterjal. Fluoroplast sisaldab fluori aatomeid, tänu millele on sellel kõrge keemiline vastupidavus. Tugevamad oksüdeerivad ained ei mõjuta seda isegi kõrgetel temperatuuridel. Fluoroplast on paljudes orgaanilistes lahustites halvasti lahustuv või lahustumatu, vees lahustumatu ja seda ei niisuta. Fluoroplast on ette nähtud toodete ja kilede valmistamiseks, millel on kõrge dielektrilised omadused, vastupidavus tugevale agressiivsele keskkonnale ja töötamiseks temperatuuril kuni pluss 260 kraadi Celsiuse järgi.
Tehas "Ladoga" Trailer Company kaardil Sredne-Nevski laevaehitustehas
Haagised Tooted: Paakautod bensiini ja diislikütuse veoks Soojusisolatsiooniga paakautod kütteõli, bituumeni, õli veoks Paakpoolhaagised bensiini ja diislikütuse veoks Paakpoolhaagised õli, kütuse veoks õli, bituumen.. Alumiiniumist paakpoolhaagised bensiini ja diislikütuse veoks.
Tehas Praegu ehitatakse tehases erineval otstarbel raketipaate, miinijahtijaid, reisi- ja töölaevu ning valmistutakse uue põlvkonna miinitõrjelaevade suuremahuliseks ehitamiseks. See on Laadoga peamine saasteaine naftatoodetega.
Laadoga järve ihtüofaunat esindab 14 sugukonda: silmus, tuur, lõhe, harjus, meritint, haug, karpkala, säär, säga, angerjas, tursk, tiib, ahven ja kaljukas. Ladogas on 53 igat tüüpi ja sorti kala.
Skäärid Laadoga järve loode- ja põhjakaldal. Kuni 2009. aastani oli see looduspark ja hetkel peetakse seda rahvuspargiks.
Öelge õigesti: ärge sülitage kaevu. „Laadoga järv võib peagi muutuda joogiveevarustuseks kõlbmatuks," usub Vodokanal SPb juht. „Laadoga on Peterburi ainus joogivee allikas." Ja mitte ainult Peterburi jaoks. Kokku varustab see joogiveega ligikaudu 15-20 miljonit inimest. Seaduseelnõu "Laadoga järve kaitse kohta" jõudis teist korda riigiduumasse. Arhip Ivanovitš Kuindži. Esimene vene maalikunstnik, kes maalis 1873. aastal pildi Laadoga järvest, A. I. Kuindži
Valiti saitide hulgast: Töötas projekti kallal: Õpilased: Gudzyk N. Shevchenko A. Zimarina A. Romanova N. Ershova A. Yanush S. Ermakov P. Juhendaja: Balysheva I.L. www.moominclub.ru Ladoga-art.html. Ladoga-park.ru\content www.ecosystema.ru
Laadoga järv
Lõpetanud: Nesterova Irina 21shk
Laadoga järv on ainulaadne loodussüsteem Loode-Venemaal.
Algselt kandis järv nime Nevo. Aga kuna see nimi iseloomustas Peterburi peamist veearterit, otsustati see ümber nimetada Laadogaks.
Laadoga järve omadused
Laadoga järv- Euroopa suurim. Sellest voolab välja Neeva jõgi, mis suubub Läänemerre Soome lahte. Järve nõgu on jääaja päritolu. Umbes 12 tuhat aastat tagasi vabanes ta lõpuks jääst. Ja nüüd elavad järves jätkuvalt hülged, kellele meeldisid selle looduslikud tingimused.
Laadoga järve omadused
Pindala on üle 18 tuhande ruutmeetri. km. Järve lõputud avarused meenutavad merd. Selle avatud osas pole kaldaid näha ja tugev tuul muudab selle sageli märatsevaks elemendiks, mis on salakavalam kui mõni meri.
Laadoga järve suurim pikkus on 219 km ja keskmine laius umbes 83 km. Keskmine sügavus - 50 m.
Kliima
Kliima Laadoga järve kohal on parasvöötme, üleminekuaeg parasvöötme mandrilt parasvöötme mereliseks.
Aastas on keskmiselt 62 päikeselist päeva. Seetõttu valitsevad suurema osa aastast pilvise, pilvise ilma ja hajutatud valgustusega päevad.
Laadoga järv on päikeseenergia sahver
Seda võib liialdamata nimetada. Veesambasse tungiv päikeseenergia paneb järve veemassid liikuma. Isegi lühikestel rahuperioodidel, kui Laadoga pind on peegelfikseeritud, toimub sügavusel veemasside liikumine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.
See nähtus aitab kaasa soojuse ümberjaotumisele Laadogas, sellega järjest sügavamate kihtide järkjärgulisele rikastumisele. Päikesesoojuse kogunemine ja jaotumine vees päeva, aastaaja, aasta jooksul määrab järve temperatuurirežiimi.
Päeva pikkus
See muutub talvise pööripäeva 5 tunnilt 51 minutilt suvisel pööripäeval 18 tunni 50 minutiks. Järve kohal on nn valged ööd, mis saabuvad 25.–26. mail, mil päike langeb horisondi alla mitte rohkem kui 9 ° võrra ja õhtuhämarus sulandub praktiliselt hommikuste õhtutega. Valged ööd lõpevad 16.-17.juulil.
Jõed
Laadoga järve suubub 35 jõge.Suurem jõgi, mis sinna suubub, on Svir jõgi, mis kannab sinna vett Onega järvest. Vuoksa jõe kaudu satub vesi järve ka Saimaa järvest, Volhovi jõe kaudu Ilmeni järvest. Sinna suubub ka Morier, Avloga, Burnaya jõgi.
Ladoga järve saared
Laadoga järvel on umbes 660 saart kogupindalaga 435 km², enamik neist on koondunud järve põhjaossa, nn skääride piirkonda, samuti Valaami (umbes 50 saart) , läänesaarestikud ja Mantsinsari saarterühm (umbes 40 saart). Suurimad saared on Riekkalansari, Mantsinsari, Kilpola, Tulolansari, Valaam, Konevets.
Putsaari on peaaegu asustamata saar Laadoga järves.
Majakas Ladoga järve Sukho saarel.
Laadoga järve kuulsaimad on Valaami saared - umbes 50 saarest koosnev saarestik, mille pindala on umbes 36 km², mis on tingitud Valaami kloostri asukohast saarestiku peasaarel. Tuntud on ka Konevetsi saar, millel asub ka klooster.
Saar Ladoga järves.
Laadoga järve kallaste ja järvepõhja loomastik
Viimastel aastatel on Laadoga järve kaldalt sageli leitud Laadoga viigerhülge poegi. Liik on kantud punasesse raamatusse.
Laadoga järve põhjas on 385 selgrootute liiki, seetõttu on see fauna üsna mitmekesine. Enamik liike on rannikuvööndis (umbes 290).
Palju vähem - sügavas osas (umbes 80).
Põhjaloomastikus domineerivad putukate vastsed (52% kõigist põhjaloomaliikidest), teisel kohal on ussid (17%), kolmandal hüdrakariinid ehk vesilestad (14%), limused neljandal (9,3%), viies koht on koorikloomadel (4,5%); muud loomarühmad - 4,3%.
Ladoga järve kalad
Ladoga järves elab umbes 60 kalaliiki, millest 30 on kaubandusliku tähtsusega. Suurem osa liikidest elab järves püsivalt ja vaid osa neist, näiteks tuur, lõhe, neevasilm, meriangerjas, satuvad Laadogasse mõnikord Läänemerest ja Soome lahest. Viimastel aastatel on järve ilmunud uusi kalu - karpkala ja kalju.
slaid 1
slaid 2
Sisukord 1. Miks ma selle teema valisin? 2. Ladoga järve omadused. 3. Jõed. 4. Saared. 5. Loomamaailm. 6. Laadoga järvega seotud kurioossed olukorrad. 7. Järeldus.
slaid 3
Miks ma selle teema valisin? Mind huvitab see teema, kuna Laadoga järv asub Leningradi oblastis ja on Euroopa suurim järv. Sellel järvel on huvitav Isamaasõjaga seotud ajalugu ja see on ka väga ilus. Järv on rikas oma taimestiku ja loomastiku poolest.
slaid 4
Laadoga järve omadused. Laadoga järv on Euroopa suurim. Sellest voolab välja Neeva jõgi, mis suubub Läänemerre Soome lahte. Järve nõgu on jääaja päritolu. Umbes 12 tuhat aastat tagasi vabanes ta lõpuks jääst. Ja nüüd elavad järves jätkuvalt hülged, kellele meeldisid selle looduslikud tingimused. Laadoga pindala koos saartega on üle 18 tuhande ruutmeetri. km. Järve lõputud avarused meenutavad merd. Selle avatud osas pole kaldaid näha ja tugev tuul muudab selle sageli märatsevaks elemendiks, mis on salakavalam kui mõni meri. Laadoga järve suurim pikkus on 219 km ja keskmine laius umbes 83 km. Keskmine sügavus - 50 m.
slaid 5
Järve eristab madal mineralisatsioon ja Laadoga vesi on üsna läbipaistev. Talvel soojadel aastatel järv täielikult ei jäätu ning järve avatud keskosa jääb jäävabaks. Jää paksus järvel on olenevalt talve raskusastmest 50–110 cm. Suurima paksuse saavutab jää märtsi lõpus - aprilli alguses. Järv hakkab avanema aprillis lõunakalda lähedal ja põhjaosa skäärides. Kui puhuvad tugevad põhjatuuled, siis aetakse jäämass Shlisselburgi lahte ja sealt edasi Neeva jõkke. Siis läbib seda teine - Ladoga - jäätriiv. Laadogale on iseloomulik tormine iseloom, kuid see ei ole alati tormituulega täielikult kaetud. Sageli kaasneb tuule tugevnemine ühes järve osas peaaegu tuulevaikse ilmaga teises. Rahulikkust täheldatakse siin kõige sagedamini juunis, kuid väga lühikest aega. Juulis ja augustis on tuulevaikse ilmaga miraažid. Kaugusesse vaadates avastad ühtäkki saared, kus neid kunagi polnud. Mõnikord joonistuvad silmapiiril saare asemel välja laeva kontuurid või kerkib meie silme ette tõeline saar, mis kõrgub vee kohal.
slaid 6
Laadogal navigeerimine on tuntud juba iidsetest aegadest. 9.-12.sajandil läbis seda veekaubatee "varanglastelt kreeklasteni", mis ühendas Põhja-Venemaa Lõuna-Venemaaga, Skandinaaviat ja Balti riike Bütsantsiga. Laadoga omandas kõige intensiivsema transpordi tähtsuse Peeter Suure ajal. Järve kaldale hakati looma laevatehaseid, ehitama kanaleid. Laadoga järv oli 18. sajandi alguses ühendatud Ülem-Volgaga kanalite süsteemiga. Kuid sagedased rahutused on pikka aega olnud navigatsiooni tohutuks takistuseks. Volhovi suudmesse kogunes soodsa ilma ootuses mõnikord kuni 500 laeva. See oli põhjus möödasõidukanalite rajamiseks mööda Laadoga lõunarannikut. Suure Isamaasõja ajal oli transport mööda Laadogat ainus ühenduslüli ümberpiiratud Leningradi ja riigi vahel. Navigeerimisel teostas transporti Laadoga laevastik ja talvel rajati järvejääle mootortee, mida kutsuti Eluteeks. Kokku evakueeriti blokaadiperioodil Laadoga järve kaudu tagalasse umbes 1 miljon inimest ja veeti 1,7 miljonit tonni lasti.
Slaid 7
Järve kaldad on hõredalt asustatud. Linnad rannikul on iidsed, kuid väikesed - Priozersk, Sortavala, Novaja Ladoga, Shlisselburg. Ülejäänud asulad (umbes 90) on väikesed, need on metsameeste, kalurite ja veetööliste külad.
Slaid 8
Slaid 9
Laadoga järvel on umbes 660 saart kogupindalaga 435 km², enamik neist on koondunud järve põhjaossa, nn skääride piirkonda, samuti Valaami (umbes 50 saart) , läänesaarestikud ja Mantsinsari saarterühm (umbes 40 saart) . Suurimad saared on Riekkalansari, Mantsinsari, Kilpola, Tulolansari, Valaam, Konevets. Saare kivine kallas Ladoga järves.
slaid 10
Majakas Ladoga järve Sukho saarel. Putsaari on peaaegu asustamata saar Laadoga järves. Saar Ladoga järves. Laadoga järve kuulsaimad on Valaami saared - umbes 50 saarest koosnev saarestik, mille pindala on umbes 36 km², mis on tingitud Valaami kloostri asukohast saarestiku peasaarel. Tuntud on ka Konevetsi saar, millel asub ka klooster.
slaid 11
slaid 12
Järve toidetakse Sviri jõe kaudu Onega järvest ja Volhovi jõe kaudu Ilmeni järvest. Sinna suubuvad ka jõed Vuoksa, Syas, Naziya jt. Neeva on ainus jõgi, mis voolab Laadoga järvest. Piirkonna põhjaosa hõivab Sviri lohk – kitsas riba Laadoga ja Onega järvede vahel, mis on järve-liustiku päritoluga terrassiline tasandik, mis koosneb Laadoga järveni laskuvatest astmetest. Sviri nõgu keskel voolab läände Sviri jõgi. Peaaegu kogu Sviri nõgu idaosa elanikkond on koondunud otse Sviri jõe orgu. Märkimisväärse ala hõivab Neeva madalik, mis hõlmab Neeva orgu ja selle lisajõgesid - Tosna ja Izhora. See on valdavalt puudeta, ainult idas on säilinud eraldiseisvad metsad. Veekindlate kivimite tasane reljeef ja lähedus pinnale tõid kaasa suure soostumise. Ilmeni järveni lõunasse jääva ruumi võtab enda alla soine metsane Volhovi madalik, mida põhjast läbib Volhovi jõgi. Laadoga järve kaldal Morie jõe taga.
slaid 13
slaid 14
slaid 15
Viimastel aastatel on Laadoga järve kaldalt sageli leitud Laadoga viigerhülge poegi. Liik on kantud punasesse raamatusse. Laadoga järve põhjas on 385 selgrootute liiki, seetõttu on see fauna üsna mitmekesine. Enamik liike on rannikuvööndis (umbes 290). Palju vähem - sügavas osas (umbes 80). Põhjaloomastikus domineerivad putukate vastsed (52% kõigist põhjaloomaliikidest), teisel kohal on ussid (17%), kolmandal hüdrakariinid ehk vesilestad (14%), limused neljandal (9,3%), viies koht on koorikloomadel (4,5%); muud loomarühmad - 4,3%.
slaid 16
slaid 17
Ladoga järves elab umbes 60 kalaliiki, millest 30 on kaubandusliku tähtsusega. Laadoga on valdavalt lõheliste veehoidla. Lõheliste hulka kuuluvad peaaegu kõik väärtuslikud kaubakalad: lõhe, forell, sing, rääbis. Väärtuslikud kalad on veel siig, harjus ja meritint. Umbes kolmandiku järves elavatest liikidest on särg, särg, latikas, särg. Suurem osa liikidest elab järves püsivalt ja vaid osa neist, näiteks tuur, lõhe, neevasilm, meriangerjas, satuvad Laadogasse mõnikord Läänemerest ja Soome lahest. Varem leiti sterletit Laadoga järvest, nüüd on see kadunud. Viimastel aastatel on järve ilmunud uusi kalu - karpkala ja kalju. Karpkala on pärit Ilmeni järvest, kus ta lasti tagasi aastatel 1952-1953, ja peletatud - Karjala maakitsuse järvedest, kus teda on aretatud aastast 1958. Kohalik järvelõhe on erakordselt väärtuslik kala. Selle kaal ulatub 10 kg-ni. Parimad kohad lõhepüügid asuvad järve põhjaosas. Kalapüük on aga keelatud alates 1960. aastast, kuna lõhekari taastub väga aeglaselt. Aeglase taastumise põhjuseks on kudemistingimuste järsk halvenemine; jõed on täis metsatukka, Vuoksa on reostunud, salakütid tekitavad Stormyl suurt kahju, Svir on blokeeritud hüdroelektrijaamade tammidega.
slaid 18
Ahven on Laadoga üks peamisi püügiobjekte. Järves elab ta kõikjal, aga eriti meelsasti lõunapoolses madalas osas. Siin, lõunas, ja selle suurimad kaubanduslikud akumulatsioonid. Üksikud isendid kaaluvad 8 kg. Vaatamata headele toidu- ja maitseomadustele ei ole latikas Laadoga kalanduses kuigi oluline. Ta elab peamiselt järve lõunaosas ja selle lõunapoolsetes lahtedes. Laadoga põhjapoolses süvaveeosas peetakse palia. Ebaoluliste saakide tõttu jääb söre püük peaaegu pooleli. Siig Laadoga järves on esindatud 7 erineva vormiga. Neist neli on järv (Ludoga, Laadoga järv, Valaam ja Must) ja kolm järv-jõgi (Volhov, Svir ja Vuoksinski). Rääbis ja ripub erinevad üksteisest suuruse poolest. Väikest vormi nimetatakse rääbikuks ja see on järves kõikjal. Suurvormi nimetatakse ripuks ja teda leidub peamiselt järve lõunaosas ning koeb siin sügisel.
slaid 19
Kalatööstuses ei piirdu äri ainult parimate kalaliikide kaevandamisega, kuna vähemväärtuslike kalade massiline püük ei anna vähem majanduslikku efekti kui väikese koguse väärtuslikumate kalade kaevandamine. Ja Laadoga järve püügis on esikohal tagasihoidlik tint (Arkhiptseva, 1968). Ta on levinud kõikjal üle järve, kuid lõunaosas elab tema suurem vorm, põhjaosas aga väiksem, tindi sarnane. Haugi, kes eelistab oma eluajal madalaveelistel aladel veetaimestiku tihnikuid, püütakse vähe.
slaid 20
Kurioossed olukorrad seoses Laadoga järvega 1. Eriolukordade ministeeriumi päästjad eemaldasid Laadoga järvel eraldunud jäätükist 21 kalurit Avaldamise aeg: 20. jaanuar 2003, 17:44 Viimati uuendatud: 20. jaanuar 2003, 20:44 2. Lõpuaktus Leningradi loomaaias . Hüljes Ira saab täna vabaduse. Ta oli viimane 11 sel kevadel päästetud hülgest, kes jäi oma puuri. Tuletame meelde, et esimest korda sel aastal tabas loivaliste saatust Leningradi loomaaia töötajad ja välisvabatahtlikud. Kliima soojenemise tõttu sulab jää lahes varem ja hüljestel pole aega poegi toita. Imikud surevad sadade kaupa. Nüüd tuuakse leitud hülged loomaaeda, ravitakse ja vabastatakse. Tõsi, iga kord muutub lahkuminek väikeseks tragöödiaks, kui mitte loomale, siis tema eest hoolitsejatele. Ira hüljes leiti 9. aprillil, ta oli nälga suremas. 3 kuu jooksul on laps paksuks kasvanud umbes neli korda. Ja kalapudru asemel sööb ta mõnuga heeringat. Tõsi, lahkumispäeval oli ta nii mures, et keeldus toidust, näris ainult Peterburi Vesti mikrofoni. Ira vabastatakse täna ühel Valaami saarestiku saarel asuvale Laadoga põlislainetele. 03-07-2008
slaid 21
Kokkuvõte Sellise ainulaadse looduseimega nagu Laadoga järv on vajalik, et suhtumine sellesse muutuks paremuse poole: kohtleks hoolikamalt järve taimestikku ja loomastikku, säilitaks haruldasi ja väärtuslikke kalaliike, võitleks salaküttimise vastu ja aitaks säilitada järvi. Laadoga hüljes. Järve ja jõgede, tööstusettevõtete ja üksikkodanike vee reostust on vaja rangelt jälgida.
Ladoga järves elab umbes 60 kalaliiki, millest 30 on kaubandusliku tähtsusega. Laadoga on valdavalt lõheliste veehoidla. Lõheliste hulka kuuluvad peaaegu kõik väärtuslikud kaubakalad: lõhe, forell, sing, rääbis. Väärtuslikud kalad on veel siig, harjus ja meritint. Umbes kolmandiku järves elavatest liikidest on särg, särg, latikas, särg. Suurem osa liikidest elab järves püsivalt ja vaid osa neist, näiteks tuur, lõhe, neevasilm, meriangerjas, satuvad Laadogasse mõnikord Läänemerest ja Soome lahest. Varem leiti sterletit Laadoga järvest, nüüd on see kadunud. Viimastel aastatel on järve ilmunud uusi kalu - karpkala ja kalju. Karpkala on pärit Ilmeni järvest, kus ta lasti tagasi aastatel 1952-1953, ja peletatud - Karjala maakitsuse järvedest, kus teda on aretatud aastast 1958. Kohalik järvelõhe on erakordselt väärtuslik kala. Selle kaal ulatub 10 kg-ni. Lõhepüügi parimad kohad asuvad järve põhjaosas. Kalapüük on aga keelatud alates 1960. aastast, kuna lõhekari taastub väga aeglaselt. Aeglase taastumise põhjuseks on kudemistingimuste järsk halvenemine; jõed on täis metsatukka, Vuoksa on reostunud, salakütid tekitavad Stormyl suurt kahju, Svir on blokeeritud hüdroelektrijaamade tammidega.
